Ülempreester Nigul Hindo oli Londoni Eesti Seltsi esimees. Tema kirjutatud raamat on digitaliseeritud ja võimalik lugeda kõigil huvilistel. Raamatu originaalköide asub Eesti Majas Londonis.
Suured tänud Rahvusarhiivile, kelle kaasabil sai Selts raamatu korralikult arhiveeritud.
Täpsem info info@estoniansociety.co.uk
Londoni Eesti Selts on ikka olnud huvitatud Suurbritannia eestlaste ajaloopärimuse kogumisest, korrastamisest, mäluasutustele edastamisest ja rahvale kättesaadavaks tegemisest. (2011- 2014)
LES’is tegutses arhiivitoimkond aastatel 2012-2014, mis teostas arhiivialast teavitustööd Londonis. Sealt edasi järgmiseks sammuks saadi toetust Eesti Riigiarhiivilt. Projekti viisid labi Ave Siilak ja Aet Annist.
Seltsi eesmärgiks oli Suurbritannia eestlaste ajaloopärandi tihedam kogumine, selle esialgne süstematiseerimine, Eestisse toimetamine ja kättesaadavaks tegemine; ning samal ajal arhiivihuviliste teavitustöö ja koolitus nii Suurbritannias kui Eestis ning järjepidev koostöö välis- ja kodueesti huvigruppidega.
Projekti viisid läbi Seltsi juhatuse liikmed: toonane esinaine Ave Siilak ja juhatuse liige, sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes tegid koostööd BaltHerNetiga ja tegutsesid Seltsi arhiivitoimkonnas aastatel 2012-2014. Projekti raames koguti 18 intervjuud mälestustega Inglismaa eestlastelt. Kogumisretked viis läbi peamiselt Ave Siilak. Lea Kreinin ja Aet Annist viisid intervjuusid läbi Londonis, Lea Kreinin peamiselt Põhja-Inglismaal, Aet Annist Londonis, noorema põlvkonna esindajatega.
Nende tehtud intervjuud on olemas nende kasutuses ja alates 2014a käivad neil läbirääkimised mäluasutuste esindajatega (Kirjandusmuuseum, Rahvusarhiiv, ERM), millis(t)esse mäluasutu(ste)sse oleks kõige mõistlikum materjalid koondada. Ave Siilak ja Aet Annist leiavad, et lõplik arhiveerimine sõltub sellest, millistel tingimustel ja millal intervjuud võiksid avalikkusele kättesaadavaks muutuda.
Seltsi toonane arhiivitoimkond koondas informatsiooni olulisemate Inglismaa eestlastega seotud materjalide kohta:
Londoni Eesti Seltsi protokolliraamatud 1921-1968, LESiga seotud eraisikute dokumendid, fotod LESi üritustest ja LESiga seotud inimestest.
Koondati infot materjalide asukoha kohta, ühtlasi selle kohta, millised omanikud oleks valmis loovutama esemeid, ürikuid ja/või fotosid mäluasutustele. Materjalid (aastal kuni 2014) asusid Eesti Majas Londonis. Alates aastast 2014 ei ole osade dokumentide asukohad enam Eesti Maja Londonis ja pole ka teadaolevalt Suurbritanniast Eestisse transporditud.
Aastal 2015 sai digitaliseeritud ja köidetud Nigul Hindo raamat "Eesti Organisatsioonid Inglismaal 1918-1968", mis on kättesaadav Londoni Eesti Seltsi raamatukogus ja digitaalselt nõudmisel pöördudes info@estoniansociety.co.uk. Suured tänud Rahvusarhiivile, kes aitas korralikult digitaliseerida ning andis nõu, kuidas originaali korrektselt säilitada.
2014 aasta kevadel anti Laulupeomuuseumile üle Ulla Toomi vanaema pottmüts (vanus u. 150 aastat), mis 1944. aasta põgenemisel Inglismaale kaasa võeti. Seda eksponeeriti esmakordselt Eestis Üldtantsu-ja Laulupeo raames juulis, 2014. Samas anti ka Spordimuuseumile üle Artur Sepa arhiiv.
Aastal 2014 alustati läbirääkimisi Cambridge’i Ülikooli antropoloogiaprofessori Ray G. Abrahamsi Eestis läbi viidud välitöö (1990ndate algus) materjalide üleandmiseks Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi.
Dr Aet Annist esines ettekandega konverentsil „70 aastat suurest põgenemisest“ Tallinnas 18.-19. septembril 2014. Ettekandest kasvab pikem teadusartikkel, mis võrdleb erinevaid Eestist lahkumise kogemusi ning selle ümber kujunenud moraalseid diskursusi. Samuti on kirjutamisel Aet Annisti ja Kristin Kuutma ühisartikkel „Dislocated Heritage Guerillas on Estonian borders“ nn. nihutatud kultuuripärandist mh. Inglismaa eestlaste kogemustele tuginedes. "Ajaloopärandi otsene roll teadusartiklite kirjutamises on intervjueeritavate valduses olevat infot ning materjale ning kogumistööd väärtustava tähendusega, mis toetab nende edasist süstemaatilist kogumistööd", annavad teada projekti labiviijad.
Seltsi arhiiviprojekti väljundiks oli Londoni ja Inglismaa eestlaste ajaloopärandi väärtustamisele, kogumisele, süstematiseerimisele ja arhiveerimisele aluse panemine ning sellega seotud edasise uurimistöö võimaldamine.
Oktoobris, 2015.
Kui te soovite rohkem infot Seltsi arhiivikogumistest, siis kirjutage meile: info@estoniansociety.co.uk
3.-11. mail 2014. leiavad Facebooki keskkonnas aset digitalgud, mille eesmärgiks on koguda väärtuslikku lisainfot ajalooliste fotode kohta.
Sel aastal kolmandat korda toimuvate digitalgute raames pakutakse Facebooki keskkonnas talgulistele tuvastamiseks välja valik Eesti mäluasutustes hoiul olevaid ajalooliseid fotosid, mis mingil põhjusel on puudulikult kirjeldatud, lootuses, et keegi talgulistest tunneb fotol olevad kohad ja inimesed ära või teab foto kohta muud huvitavat infot. Tänu sellele saab tulevaste põlvede jaoks kultuuripärand paremini kirjeldatud ja muutub ka erinevates andmebaasides paremini otsitavaks.
Kokku on digitalgutel tuvastamiseks väljas rohkem kui 150 fotot. Info, mida loodetakse digitalguliste abiga koguda, on väga mitmekesine. Küsimusi on nii sõjanduse, spordi kui ka tehnika vallast. Samuti on mitmed mäluasutused välja pakkunud 1980ndatest aastatest pärinevaid fotosid, kus hea õnne korral võib inimene ära tunda iseenda, oma sõbra või suguluse ja oskab ehk nimetada, millise koha või sündmusega on tegu.
Kõigil huvilistel on võimalik fotosid vaadata, kommenteerida ning infoga täiendada digitalgute facebooki lehel. Fotod lisatakse digitalgute raames leheküljele kahes jaos: esimene osa 3. mail ja teine 7. mail. Samuti on digitalgute lehel võimalik tutvuda ka varasematel aastatel digitalgutel tuvastamiseks väljas olnud fotodega.
Digitalgutel osalevad mäluasutused:
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Rahvaluulearhiiv
Harjumaa Muuseum
Hiiumaa Muuseum
Meremuuseum
Rahvusraamatukogu
Rahvusarhiiv
Rannarahva muuseum
Tallinna Linnaarhiiv
Teatri ja Muusikamuuseum
Valga Muuseum
Lisainfo:
Liisi Taimre
liisi.taimre@ra.ee
5886 2202
Tõnis Türna
tonis.tyrna@ra.ee
738 7516
Maarja Savan
maarja.savan@ra.ee
693 8077
Juulis, 2013
Baltic Heritage Network on Balti kultuuripärandi koondamiseks ja infovahetuseks mõeldud võrgustik, mis toob üle maailma kokku nii professionaalsed bibliograafid, ajaloolased ja arhivaarid kui ka asjaarmastajatest ajaloo- ja arhiivihuvilised.
BaltHerNeti internetiportaalis leidub infot eestlaste arhiivide, raamatukogude, muuseumide, uurimiskeskuste, projektide ning eelnevaga tegelevate organisatsioonide kohta. Kord aastas kogunetakse Eestisse suvekooli või konverentsile, et eri teemadel teadmisi jagada ning uusi kogemusi vahetada.
Seekordses suvekoolis, mis toimus Peipsi järve lähistel Alutagusel 7.-10. juulini, oli osalejaid Kanadast, USAst, Austraaliast, Venemaalt, Suurbritanniast ja Eestist. Põhirõhk oli erinevatel, nii juba toimivatel kui ka alles loomisel andmebaasidel ning kirjavahetuse kogumisega seonduvatel küsimustel.
Koolituse esimese päeva aruteludel selgus kui kirju on mäluasutuste andmebaaside kaart. Eri ajahetkedel või ka paralleelselt erinevates kohtades tekkinud organisatsioonid on teinud palju tänuväärset tööd ning kogunud kokku väga suure hulga Eesti ajalugu ja kaasaega käsitlevat teavet - Eesti Rahvaluule Arhiiv näiteks on omasuguste seas maailmas suuruselt teine. Miljonirahva jaoks on see määratu saavutus ning näitab meie kultuuri elujõudu.
Koos infotehnoloogia arenguga püüeldakse nüüd ühis(t)e andmebaasi(de) loomise poole, mis aitaks infobaaside kasutajatel võimalikult lihtsalt leida Eesti ja Välis-Eesti kogukondade mäluasutuste käsutuses olevat teavet. Ideaalis on tulevikus eestlaste või eestlusega seotud mineviku-uurijal tarvis vaid huvi pakkuv märksõna andmebaasi otsinguribale trükkida ning kogu maailmas leiduv sellekohane info koos allikate, digikujutiste ning hetkeasukohaga on ekraanil olemas. Seda ikka ja alati eeldusel, et ajaloomaterjali loojad või õigusjärgsed omanikud on nende avaldamisega nõus.
Suvekooli teisel päeval kõneleti kirjavahetusest. Olgugi, et seda tihti enesele ei teadvustata, on vahel ebaolulistena näivad postkaardid või aastaid vana kirjavahetus ainus märk, mis jääb tähistama inimese elu või ajaloolise sündmuse toimumist. Pole kirja, pole inimest, pole ajalugu. Sestap on iga rahva kultuuriloole väga oluline, et kergekäeliselt ei hävitata ühtegi mäluga eset, olgu selleks kirjavahetus, vanad kontserdikavad või pagulaslaagris valmistatud esemed.
Suurbritannias on järjepidev eestlaste ajaloo kogumine ja uurimine alles lapsekingades. Et meie siinsete vanemate, vanavanemate jne mälestus püsiks, ärgem visakem ajalugu prügikasti. Saatkem hoopis e-kiri aadressile arhiiv@estoniansociety.co.uk, võtkem ühendust Eesti Hääle toimetusega või helistagem Londoni Eesti Seltsi arhiivitiimi juhile Kalle Kadakale telefonil 07402232658 ja andkem teada kirjadest, esemetest või teadjatest inimestest, kes meie rahva lugu järeltulevatele põlvedele edasi kõneleda oskavad.
Kasulikke linke: Baltic Heritage Network – www.balther.net, Eesti Rahvaluule Arhiiv http://folklore.ee/era/, Eesti Muuseumide Veebivärav www.muis.ee , Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal http://www.ra.ee/vau/
Päikeselist ja avastusterohket suve soovides
Ave Siilak
Londoni Eesti Selts
Artikkel ilmus Suurbritannia eestlaste paberväljaandes Eesti Hääl juulis 2013
29.-30. septembril 2012 toimus Londonis Baltic Heritage Networki ja Londoni Eesti Seltsi koostöös korraldatud koolitus, kus jagati nii teoreetilist teadmist kui praktilist infot selleks, et seni peaaegu täielikult uurimata ÜK väliseestlaste ajalugu maailmakaardile kandma saaks hakata.
29. ja 30. septembril 2012 toimub Londonis UK eestlaste ajaloo jaoks märgilise tähtsusega sündmus - Kanada, Eesti ja Londoni eestlaste organisatsioonide koostööna korraldatakse arhiivikoolitus, mis on esimeseks sammuks väliseesti ajaloopärandi süstemaatilise kogumise alustamisel Suurbritannias.
Üritus toimub Londoni Eesti Majas 18 Chepstow Villas, W11 2RB
Koolituse kava:
29. ja 30. septembril 2012 toimus Londonis UK eestlaste ajaloo jaoks märgilise tähtsusega sündmus - Kanada, Eesti ja Londoni eestlaste organisatsioonide koostööna korraldatakse arhiivikoolitus, mis on esimeseks sammuks väliseesti ajaloopärandi süstemaatilise kogumise alustamisel Suurbritannias.
Ly Tuubeli fotod esimesest koolituspäevast
